Annasmuiža raudbetoonsild

Vecsalaca sild ehitati 1908. aastal ja avati 13. juunil 1909. Sillalt avaneb iseloomulik vaade Salaca jõe orule, mis on looduskaitseala ning asub Läti ühe tähtsaima lõhejõe ääres.

Vecsalaca sillal on viis sillet. Kallaste pool koosneb see pidevatest kahesildelistest taladest, mille sillete skeem on 17,90 m + 17,90 m, ning silla keskel paiknevast eraldiseisvast 18,15 m pikkusest talast. Silla ristlõikes oli neli tala. Tugede kohal on rajatud diafragmad.

Tala kõrgus toe kohal – 2,04 m; sildeava keskel – 1,44 m.

Sõiduteeplaadi paksus – 0,14 m.

Sõidutee laius – 4,5 m. Kõnnitee laius – 1,25 m.

Sillal oli oluline roll Salaca piirkonna liiklusühenduste arendamisel, sest sel ajal oli Salacgrīva kesklinnas ainsaks jõeületuskohaks parvlaev. 1944. aastal õhkisid taganevad Saksa väed kaldatoed ja pidevtala konstruktsiooni äärmised sildeavad. Sõjajärgsel perioodil taastati need puidust konstruktsioonidena ning sild oli sellisel kujul kasutusel kuni 1962. aastani, mil toed ja sildeavad taastati esialgsel kujul. Plahvatuses kahjustada saanud betoonist jõesambad parandati, ümbritsedes need raudbetoonist kaitsekihiga.

Avamistseremooniat juhtis Vidzeme kuberner. 20. juuni 1909. aasta ajalehes „Limbažu Ziņas“ kirjutati:

„Linna piiri alguses Riia pool olid püstitatud pidulikud auväravad, kus külalisi tervitas piirkonna ülem. Kõrge külaline saabus koos saatjaskonnaga autoga ning pärast tervituste vahetamist suundus kohe õigeusu kirikusse. Seejärel külastas ta linnavalitsust. Kell 18 viis auto külalise edasi Salaca juurde, et avada Vecsalaca mõisa lähedale üle Salaca jõe ehitatud raudbetoonist sild. Avamisel viibisid veel järgmised härrad: resideeriv landraat, maamarssal, Liivimaa-Eestimaa maakultuuri büroo direktor parun Štakelberg, piirkonna saadik Dikļi parun Volfs, kubermanguvalitsuse peainsener ja ehitustööde juht, insener.“

Raudbetoonsillad võeti praeguse Läti territooriumil kasutusele varem kui teistes Vene impeeriumi kubermangudes, sest siin tegutses Saksa raudbetoonkonstruktsioonide ehitusettevõte „Wayss und Freytag A.G.“ Vecsalaca sild on üks kahest Läti maanteedel asuvast varase raudbetooniajastu sillast, mis on osaliselt algsel kujul säilinud. Teine on sild üle Gauja jõe Strenči lähedal.
1960. aastal ehitati Salacgrīva kesklinna uus raudbetoonsild ning vana silda kasutatakse nüüd ainult kohaliku liikluse jaoks. Seda kasutati ka 1994. aastal, kui uut silda remonditi.