Limbaži- ürgses ja muutuvas

Rahvaarv: 8549
Pindala: 8994 km²
Rahvastik: 87% lätlased, 19% muu rahvus
Kaugus riiast: 87 km
Sõpruslinnad: Klippan(Rootsi), Anklam(Saksamaa), Sande (Norway)

Limbaži on üks läti vanematest linnadest. Limbaži ümbruskond oli asutatud juba enne meie aja arvamist, mille tunnistajaks on 9km linnast Dravineku talumaadel neoliitkivikalmed. Arheoloogid täpsustavad, et kalmed pärinevad neoliitajastu lõpust ja pronksiajastu algusest kus on maetud soome-ugri liivlased.

Linn sai alguse linnusest, mille ehitamiseks valiti maastikus kõrgeim koht orustikujärvega jalamil. Limbaži Suurjärv tekkis jääajal, kui jääliustiku siil sulades liikus, kraapides kivimisse pikliku järvesängi. Orustikujärve veekogud- Limbaži suurjärv ja Mudajärv , mere lähedus oli hea topograafiline asukoht, algul primitiivsel muinsuskaitselinnuses e. Keskaja kivikindlusel. Eriti mere lähestik soodustas kaitseehitiste ümbrusel kaupmeeste ja käsitöölaste asula tekkimist.

Meri on tähtis geograafiline põhjus, mis soodustas limbaži linna tekkimist mis püsib tänini. Põhjajõgi väiksel väljavoolates Mudajärvest loogeldes suure langusega mere poole. Muistsel ajal ühendas jõgi Limbaži linna mererannikuga ja oli osaliseks merekaubitsemises.
Linna nimi „Limbaži”  on vähestest Lätimaa kohanimedest kirjalikult kinnitatud õige ammu. 1318. aastal 23. veebruaril Avinois leitud dokumendi koopias koos teiste lätimaa kohanimedega leitakse ka sõna Levisel. 
Muutuseta pärineb vanalinna keskosa planeering alates 1385.aastast kui lõpetati kaitsemüüri ehtiamine. Vanalinna keskosa ümbritsevad ehitised pärinevad 18. ja 19 sajadist. Vanalinna keskosas on ajaloolised ehtised mis on võetud Riikliku muinsuskaitse alla. Limbaži on läti hümni looja Baumani Kaarli sünnikoht (maetud Mere tn. Kalmistule. 1998.aastal Cesise ja Daile tn ristmikule püstitati hümni loojale ausammas.)
Limbazi linna põhimajandusharud on ärindus, toiduainete- ja puidutöötluse ettevõtted, amatöörkäsitöö tootmine. Kõrgelt hinnatud Lätimaal on Limabži leiva-, piima-, puidu-, villa-, linatekstiiltooted. Eriti on hinnatud tarbekunsti stuudiumi Daile tooted.
Kanuu ja aerutamine kindlustab linnale populaarsust ja sportlikuid saavutusi, lisaks toovad kuulsust aktiivselt tegutsevad isetegevuslaste kollektiivid ja Ausekli nimeline Limbaži teater.
Limbaži linn ja vald asuvad Põhja-Vidzeme biosfääri reservuaari maastikukaitsealal, mis on suurim erikaitsemaa-ala Lätimaal.
2005. aastal valiti Limbaži linnale logo „Limbaži-ürgses ja muutuvas”, mis annab teada et linn säilitab ja arendab dünaamiliselt kultuurajaloo pärandi käiku.

Limbaži turismiinfo keskus
Aitab koostada reisikavasi Limbažis ja ümbruskonnas. Pakub giiditeenuseid, korraldab majutust, tutvustab matkaradu, pakub matkavoldikuid ja suveniire.

Torņa iela 3, Limbaži LV-4001
Tel/Fax. +371 64070608
Mob. +371 28359057
E-mail. limbtic@apollo.lv
skype_name: limbazu_tic

	Uudised! Tere tulemast Limbaži kihelkonda! Keskaegsest linnast Münchauseni Ulubeleni [lasīt vairāk]
	Suurjärve Loodusmatkarada Suurjärve Loodusmatkarada on kujunenud Limbaži Suurjärve loode osas 3-6 km pikkuselt. [lasīt vairāk]
	Vanalinn-Limbaži Esimesed teated Limbaži kandist pärinevad 13. saj ristirüütlite sõjaretkedest Limbažit võib pidada „Metsapoole kandi keskuseks”, sest siin asus Lemeselle linnus. Keskajal saab Limbaži Riia piiskopkonna n.n „liivlaste viimse kantsi” pidepunktiks. Versiooni järgi Limbaži lossi 1223a. ehitas piiskop Albert. 1223.a peetase Limbažit kui linna esmamainimise aastat. Limbaži kuulus Liivimaa väikeste linnade hulka, kuid vaatamata sellele mängis linn tähtsat osa Liivimaa ajaloos, sest siin asus Riia piiskopi residents ja linn kuulus Hansa liidu liikmeskonda. [lasīt vairāk]